Golfiluuletused

Ursula Muts / 11. detsember 2011

Otepää golfiväljaku maalilised rajad on inspireerinud paljusid. See liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega on meelitanud kohale paljud golfimängijad, neist paljud on oma südame siia jätnud. Paljudest neist on saanud golfiklubi innustatud liikmed. Kuid vaid vähesed neist on raatsinud oma mõtted ja tunded paberile panna. 

Siinkohal on hea meel tutvustada esimest julget klubiliiget, kes oma üllitise julges avalikustada, ning mille ta ühel viimastest kokkusaamistest väga ekstravagantselt ka ette kandis.


I
Rajal nr 17
Toomas Tamme

Võtan kepi, rada vaatan
valge palli teele saadan
rõõmsas sügislehesajus
löök mul veidi metsa hajub.

Kadunud kui tina tuhka
mõtlen, nähes vahtralehekuhja,
ent seal värvilise lehe all
lebab rõõmsalt minu golfipall.

II
2012. Hooaja Lõpuüritusel kandis meie klubi kapten Mati Laurson väga värvikalt ette järgmise golfiluuletuse. Tegemist on tõlkeversiooniga luuletusest "White Ball Poem" by Clark Simmons

Poeem valgele pallile

Tõlge: Mati Laurson


Ma hoian käes üht väikest valget palli,

Sellist lohkudega, esmapilgul üsna ohutut malli

Palli suurusest ja kujust võimatu on aimata

seda maagiat ja jõudu, mida endas peidab ta


Mu elu sellest hetkest pole enam päris sama

Kui pallist lummatuna ajan golfarina seda taga

Nii ööl kui päeval sunnib pall mind ennast meenutama

Ja seda varandust, mis ta on sundinud mind kulutama

Pall on mind pannud vanduma ja karjuma ja sajatama

Oh, neid tunde väljakul ei taha mitte meenutada!

Pall ahvatleb mind saavutama uhket asja – par

Selleks vaid sirge ja piisavalt pikk peab olema lennukaar

No kurat, see ei saa ju olla üldse raske

Andke mulle vaid driver ja lüüa laske


Kuid kõiki mu soove eirab see pall

Ja käitub just nii nagu meeldib tal

See hookib ja sliceb ning lendab sinna ja tänna

Ning suvatseb otse mu silme all kaduma minna


Sageli lihtsalt kapriisitseb ta

Lennates puusse või minnes ujuma

Kuigi väljakul miilide kaupa on muru

Maandub ta väikesel platsil, kus liivapuru

Ma lausa oma hinge annaks selle eest

Et viimaks auku jõuaks pall sel raskel teel

Kui pärast lugematuid lööke august võtan ta

Siis enesele luban selle mängu kohe hüljata

Mu otsus kindel -ma seda palli enam nägema ei pea

Kuid pall vaid muigab, sest ta hästi teab


Ma tulen homme jälle väljakule

Et lüüa valget palli augu lähedale